Sõidame! koos

Let's Drive! together

Poolteist tuhat kilomeetrit Musta Noolega

Intro

August 2019. Eestis on kõige paremad motoilmad üldse. Ilmad, mis iga kaherattalise sõbra sügelema ajavad. Täpselt sellel perioodil ulatatakse mulle Freetime motokeskuse poolt uue Husqvarna Svartpilen 701 võtmed ja pannakse pea laest jalatallani sõiduvarustusse. Nagu “näosaates” – Freetime motopoodi siseneb Raiko Ausmees ja väljub….

Mis on Husqvarna?

Nende ajalugu on kirjum kui moodsa mehe sokisahtel. Kõik sai alguse 1689. aastal Huskvarna linnas Rootsis. Esimene toodang – relvad, eestlaetavad musketid. 1872. lisandusid õmblusmasinad, 1874. liiguti kööki ja tehti algust hakklihamasinatega. Soov inimesed liikuma panna tekkis aastal 1896, mil tehti esimene jalgratas ning peagi, juba 1903. aastal väljus tehasest esimene mootorratas. Viimast numbrit näed Sa iga kord, kui ratta käivitad või tagi lukku kinni tõmbad. Ja muuseas, nende tänane logo on kummardus esimesele toodangule ehk relvadele, see sakkidega ümbritsetud H ei ole midagi muud, kui toru otsas paiknev sihik.

Mootorrataste tootmisega jätkati, arendustöö viis mitme maailmameistritiitlini. Rattad kogusid aina populaarsust, kui aastal 1987 otsustati mootorrataste osakond müüa Itaalia tootjale Cagiva, evolutsioon jäi seisma. 2007. aastal omandas Husqvarna kaubamärgi BMW, revolutsiooni ei järgnenud. Kuniks 2013. aastal tehtud tehingu käigus omandas margi KTM grupp. Selge siht silme ees näidati juba 2014. aastal prototüüpe, mis vihjasid Rootsi juurtele (Vitpilen/Svartpilen, rootsi keelest tõlgituna valge nool/must nool). Veel mõni aasta ja puhtatõuline tänava Husky hakkas liiklust vallutama.

Svartpilen 701

Lühidalt: 1-silinder, püstine asend, visuaalselt lummav apokalüptiline linnaliikur. Tegelikkuses on see ratas palju sügavam kui need üksikud märksõnad. Tühimass 167kg ütleb juba nii mõndagi. Lisaks enduro rattalt “laenatud” lenks, muheda mustriga Pirelli MT 60 rehvid, White Power vedrustus ning Brembo pidurid ja sul on ratas, mis aastal 1991 oleks raudselt olnud Terminaatori filmi nimitegelase sõiduvahendiks.

Isteasend

Mina ei tundnud oma meeter üheksakümnese pikkusega kordagi ebamugavust. Sadula kõrgus maast ~85cm. Samal ajal proovis ratast mulle õlani ulatuv sõber ja tema täheldas, et ka istme kujul on oma eelis. Kuna sadul on eestpoolt kitsas, siis jääb lühemal inimesel võimalus mugavalt jalga maha toetada ja samas, minu arvates on kõrgem ja püstisem istumine turvalisem. Just linnas liikudes paistab kõrgemal asetsev rattur autojuhtidele paremini silma.

Siinkohal peab välja tooma Svartpileni miinuse. Tahavaatepeeglitest näed ainult oma küünarnukke. Et midagi enamat näha tuleb kiigata üle õla või teha käega üks kohmakas nõksatus. Probleemile on lahendus lenksuotsapeeglite näol. Juhtraud on heal kaugusel ning liigne ette nõjatumine ei ole vajalik ja tänu sellele ei väsi käed. Jalarauad jätavad põlved mõistlikult paindesse nii ja see asend on mugav ka pikematel sõitudel. Sadul on üpriski õhuke, kerge lisapehmus ei teeks halba. Samas – mu kõige pikem peatuseta sõit oli üle 200 km ja peab ütlema, et ega need “põsed” väga ära ei väsinudki.

Jõuajam

Nii mõnegi “spetsialistiga” rääkides tuli ikka teemaks see “äää – 75 heppa ainult väää?” On jah 75, aga nagu juba mainitud, on sellegipoolest tegemist maanteesõbraliku linnarattaga. Kiirust kogub piisavalt ja lõppkiirus on julgelt üle selle, mida meie liiklusseadus lubab. Mootor jätab võimaluse mängida erinevatel käikudel, sest temast väljuv jõud on mõnusalt lineaarne ja vääne jaguneb laiale pöörete vahemikule, mis teeb sõitmise lihtsaks. Ja lihtne ta on, sest Svartpilen 701 on varustatud quickshifter’ga. Ehk konkreetne vajutus käiguvalitsale ja unusta sidur. Jah – täna saab ka erinevate käigukastilahendustega motikaid, kuid sellisele huligaanile nagu Svart sobib klassikaline 6 käiku ideaalselt. Stardid siduriga, kuid edasise töö teeb “kärmevaheti” Sinu eest, nii üles, kui alla.

Varustus

Nagu kaasaegne ratas ikka, ei ole ka Svartpilen erand ja omab nii veojõukontrolli, kui ABS pidureid. Kui piduritest rääkida, siis tuli mõne mehega jutuks esirattal olev üks ja ainus ketas. Vastus lihtne – Sa ei pane rongi seisma, see ratas kaalub alla 170kg ja isegi kui lenksus on keskmisest kogukam mees, kel pakikal ka võluv kaaslane (jah Svartpilen omab kahte istekohta), ei ole see mass pidurisüsteemile raskusi valmistav. Eespool oli juba juttu Pirelli rehvidest, need ei ole oma mustriga pelgalt osa disainist. Asjalikud rehvid, turvis, mis on abiks nii kruusal, kui munakividel ja samas võid kurvis lasta servani maha (see on juba sõitja oskuses kinni). Halvematel teeoludel on abiks täielikult seadistatav arvestatavalt pika käiguga vedrustus. Ahjaa – ärgem unustagem throttle-by-wire, mis annab rattale kiire ja täpse gaasitunnetuse.

Disain

Nüüd jõudsime teemani, millest võiks Svartpileni puhul kirjutada raamatu. Alustame sellest, et kui aastaid tagasi prototüüpi esitleti, siis ei arvanud ju keegi, et 99% selline ratas ka liinile lastakse. Ekstra cool on selle ratta esituli, just päevasõidu olekus. Bonnie Tyleril on isegi laul (Total Eclipse of…). Aga kogu tulering on LED ja see lisab muidu klassikalisele stiilile piisavalt kaasaegsust ehk Svartpileni kohta võib öelda ajatu. Kogu see joonte ja toruraami mäng on lihtsalt nii … eestikeelne sõna selle kirjeldamiseks puudub. Võtame selle kokku kui ideaalse geomeetria ja lõpuni läbimõeldud disaini koosluse. Omamoodi lahe on ka näidik – üks ja ümmargune, digitaalne, kuid monokroom. Selgesti loetav ja piisava hulga infoga. Näed, kui palju on kilomeetreid tanklani ning lisaks kiirusele ja pööretele tead ka, mis on hetkel kell ja keskmine kütusekulu.

Sõiduvarustus

Svartpilenil on veel üks äss taskus. See ratas paneb möödujad päid pöörama. Tol samal õhtul, kui koos hea sõbra Nikolaiga mööda linna tuiskasime ning artikli tarvis pilte tegime, oli keeruline varjatuks jääda. Kuigi ratta nimi vihjab tema põhivärvile, on see ikkagi üks silmatorkavamaid omaklassi kaherattalisi. Kus me ka ei peatunud, leidis ikka keegi tee meie juurde ja hakkas küsima, et mis ratas see on. Nii juhtus mul nende 1500km jooksul korduvalt. Oli see siis sõbra sünnipäeval või võhivõõrastega tanklas. Kahtlemata on oma osa selles ka riietusel. Husky pakutav valik on väga hea ja ideaalne sobivus rattaga teeb möödavaatamatu kombo. Ja vastuseks paljudele küsijatele, sh ka oma emale. Ei, need ei ole tavalised teksad ega lihtsalt ketsid. Ei, see ei ole Star Warsi sõdalase kiiver (kuigi võiks). Need on vinged ning pilkupüüdvad ja turvalised sõiduriided.

Kokkuvõtteks

JAH – mine ja osta see ratas endale kohe ära. Mine osta kasvõi see sama ratas, millega mina 1500 km olen sõitnud. Kellele 701 on palju (olgu asi kubatuuris või rahakotis), siis on olemas ka 401. Svartpilen ei ole pelgalt linnaliikur. Olles sellega sõitnud nii Läti piiri äärde kantrifestivalile, Kesk-Eesti metsade vahele suve nautima kui ka sõbra sünnipäevale Saaremaale, võin kinnitada, et olenemata teekattest, kurvilisusest või liiklustihedusest, on see ratas, millega saad oma igapäevasõidud tehtud. Kasvõi nüüd, kus ilm juba viskab moto mõistes pahupoolele, üks kiht riietust vahele ja läheb jälle – kuni lumeni välja ja edasigi.

P.S. Kas mainisin, et veojõukontroll on välja lülitatav…

Fotod: Karl Kirs
Nukid: Nikolai Rodin

Vaata ka suvist videolugu

Kaamera ja montaaž Martin Heinmets

1 kommentaar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

eight + 5 =